..nii ütles mulle koguaeg üks pisike tüdruk lennul Atlantast New-Orleansi. Sain sõpsi endale, m&msi pakkus ka. Lend Nashvillest Atlantasse oli veel huvitavam, magasin nii õhkutõusu kui maandumise maha, õhus korraks ärkasin:D
Tegelikult tahtsin raporteerida, et ma ikka elus ja ei quittinud :D .. ja vabandada, et eelmisest postitusest on juba pea 2 kuud möödas, kuid nagu juba teate, siis ajaga pole kiita.
Ühesõnaga töö on nüüd läbi! Eile lõpetasin Nashvilles paberitöö (mis mulle kohe üldse ei meeldi) ja sain oma checki kätte ja ja tulingi New-Orleansi. Siin on nii ilus! Ja kes veel ei tea, siis Ly tuli ka USAsse, kas pole mitte äge!?:) Varsti võtamegi kohvi ja mingi ilusa sõõriku ja läheme linna avastama. Ja siis.. oodake.. aina paremaks läheb. Homme läheme kariibimere kruiisile!! ujeee, elu on lill.
Ja mul kohe ei meenugi, mis vahepeal juhtunud, liiga palju asju. Politseid sain ikka palju veel.. ja trahvi ka, $92 . Mingi täiega bitch politseinik (must) oli. Ütles, et tal on kõrini mu tagaajamisest ja et järgmine kord paneb mu vangi. Savi, et Tyrones pole üldse vanglatki:D Ja siis küsis, et mis mu rass on, et kas valge vää? No hallooo, ei nigga olen:D Ja siis küsis, et palju ma kaalun, ma ütlesin, et ei tea.. kirjutas 110 ja siis vaatas mind ülbe suhtumisega pealaest jalatallani ja kirjutas 120. Norm ju:D
Üks pereisa, kes mu koju viskas pärast seda, ütles et ta ongi mingi selline, kes ootab stop-märgi all, et trahvi teha inimestele.
Muidu raamatute kohaleviimine oli täiega kiire ikka! Aga äge ka, nägi kõiki lahedaid peresid jälle. Osad tegid ikka küpsiseid ja brownisid ja kohvi ja kõike head, yummmiii..:) ca 7 päeva läks sellega aega, päris kaua ikka, käemuskel kohe kasvas. Kui muidu olid jalgades krambid, siis pärast olid kätes:D ja seda kaa, et rentisin endale delivery ajaks auto, rent-a-wrekist, aga see polnud wreck! jumalast ilus mercury oli, ma isegi ei teadnud, et selline automark eksisteerib:D.
Ja siis Gatlinburgi mägimajades käisime eelmisel nv-l, seal oli ka täiega ilus. Tegime pidulikku õhtusööki (ma sõin PALJU) ja pidu.. Ja saime niisama ägedad olla. Panen pilte ka kunagi:)
Tsauu praeguseks,
ma lähen elan nüüd oma ägedat elu;P
Ssee ya soon!
Wednesday, September 21, 2011
Saturday, July 23, 2011
Joujoujouu everybody!
See ya, xoxoo!
Siin dj Kairi Hunt.
Mõtlesin, et kirjutan teile täna õhtul ära, muidu homme äkki jälle ei jõua, sest nagu juba teada on, siis aega pole just palju. Seega siin ma nüüd istun, maapähklivõi ja jelly sai (nii hea ikka!!) ilusti kõrval ja kirjutan teile. Üldse meeldib mulle ikka väga süüa, lihtsalt mainin ära. Ja Laura, ma loodan, et ma paksuks ei lähe siin, päris palju ahvatlusi on ikka:D Pühapäeviti käime vahepeal chinese restos söömas - see on ikka täiega hull värk. 10 dollari eest söö nii palju kui jaksad.. ja nii ma siis proovin kõike head ja paremat, kuni kõht täiega valutab ja enam tõesti ei jaksa.
Hmm, aga Maria juba teeb täiega beautysleepi.. ma vajaks ka seda. Ma olen päris püss, ilus bookmani päevitus on juba olemas - polo, lühkarid ja tossud on selga päevitunud. Nägu jumalast punane ja nina ajab nahka, sest ega päike ei halasta. Päeval on ikka vahel minestamiseni kuum. Pluss juuksed on päris pleekinud, kohe nii palju, et minust räägitakse siin kui blondist, mitte brünetist (mis on nüüd küll siiski ikka liialdatud). Ja õhuniiskus on siin nii suur, et isegi mu juuksed lähevad lokki:D
Aga muidu eelmisel nädalal oli meil pie-in-the-eye võistlus, mille me Mariaga võitsime ja seega saime teistele täiega vahukooretaldrikud näkku virutada, mõnnamõnna:) Peaks kunagi pilte ka lisama, aga ma pole väga itimees ja see võtaks väga kaua aega või ei õnnestuks üldse, ma kardan.
Ja politseid sain jälle eile. See oli kokku siis neljas kord. Keegi kaebas, et ma olin liiga pealetükkiv. Aga politsei oli õnneks jumalast sõps. Tegi nalja ja oli mu poolt, kuigi ega ta seaduse vastu ei saa ja pidi mulle ikka hoiatuse kirjutama. Ühesõnaga, kokku on mul 2 politseid käind selle pärast, et ma kogun inimeste kohta andmeid, 1 kord selle pärast, et olin pealetükkiv ja 1 kord selle pärast, et ületasin golfiautoga punase tule ajal kiirteed. Ja müügilubasid pole mul kummaski linnas, kus ma töötan.. Niiet, kui ma teile ükskord vangimajast kirjutan, siis ärge imestage:D Okok, nali.. tglt ma üritan ikka korralik olla ja madalat profiili hoida:)
Eelmisel nädalal tahtsin ma muidu teile koertest kirjutada. Neid on siin ikka igas majas. Ja alati kui koputada, siis nad hakkavad täiega lõugama, osad hullud hüppavad täiega vastu ust ka, nagu tapjaloomad. Eriti hommikuti pole see tore:D Muidu üks koer hakkas mind ründama ka, aga õnneks meil on suured bookbagid, millega ma edukalt koera blokeerisin. Siiski suutis ta mu kotti rebestada ja lõunasöögikarpi augu hammustada. Aga nüüd ilusamal teemal. Ma olen siin päris palju oma unistustepuudlit ka näinud - ja ma ütlen, et ükskord ma saan omale selle aprikoosivärvi minipuudel Fanta, sest nad on lihtsalt nii numpsid!
Igasugu ägedaid inimesi olen ikka vahepeal ka näinud jälle. Üleeile nägin ühte naist, kes oli ka SW'd teinud ja rääkis igasugu huvitavaid lugusi. Ta oli mu viimane klient.. Söötis kõhu täis, ostis raamatuid ja viskas pärast autoga koju ära - elu on lill:) Ja eile ka, viimane pere pakkus mulle õhtusöögiks hot-dogi ja muud head-paremat ja viskas pärast koju. Inimesed on ikka nii head ja abivalmid:) Ja mitmel isal on siin mingi värk venemaaga - tahavad täiega sinna minna. Ja seda ka, et arvatavasti ma nüüd enam Eestisse ei tule, sest mul on nüüd boyfriend siin - eile kutsus üks nigga mind kohtingule, päris naljakas :D Ja üks küsimus, mida emadelt küsin, on "Kas te teate, miks flamingod on roosad?" Ning päris tihti on vastuseks "Sest jumal lõi nad niimoodi". See usuvärk on siin enamusel ikka päris tähtis. Good for them:D God bless them!
Aga ma nüüd hakkangi lõpetama, sest homme tuleb tegus päev - läheme tuubidega jõe peale sõitma ja teeme muud funni! Ja siis hakkabki juba uus nädal.. Oi kui kiiresti aeg ikka lendab, ma ei jaga üldse enam ööd ega mütsi.Ja mõelge, pool aega ongi juba läbi! Varsti olen Eestis tagasi!
Tervitan siis kõiki orgi liikmeid siin ja koduseid ka, kes teevad mu pühapäevad ikka päikseliseks ja annavad kogu nädalaks jõudu:) Ma olen ikka üks õnnelik inimene, kellel on äge elu!
Kirjutage ja joonistage siis ikka:)
See ya, xoxoo!
Teie äge bookgirl Kairi:)
Sunday, July 10, 2011
Holaaa
Istun siin praegu meetingu hotelli eesruumis ja m6tlesin, et kirjutan teile ka eelmisest n2dalast. K6ige v2rvikam n2dal siiamaani..
K6igepealt pean kurbusega teatama, et ema auhind ei tulnud 2ra. Tootasin eile 14h 36min , aga yks klient j2i ikka puudu, eriti jama! Aga suve l6pus saab uuesti sellele auhinnale v6istelda ja siis tuleb raudselt 2ra!!
Aga hmm, alustame siis esmasp2evast. K6ik t2histasid 4th of July'd siin ja yllatus yllatus, kellelgi polnud aega - hommikul l2ksid inimesed paraadile ja 6htul j2rve 22rde ilutulestikku vaatama. Yks naine ytles mulle, et kui ma l2hemale tulen, siis ta koer ryndab mind - 2hvardus? :D Ja tootasin seda ala yle, kus ma juba k2inud olen, paljud majad olin vahele j2tnud esimesel korral ja osades k2isin 2 korda, sest mu piirkonna kaart pole suurem asi.
Teisip2ev algas h2sti, olin piirkonnas, kus oli p2ris palju lastega peresid. Aga siis helistas mingi mees politseisse ja ütles, et mingi kahtlane piff käib ringi ja kirjutab andmeid üles..ja mul ei lubatud enam seal tootada, sest müügiluba polnud. Politseid iseenesest on väga sõbralikud, aga seadus on seadus. Aga ma ei kavatse seal luba hankida ka, sest see on 300 dollarit nädalas! Seega töötasin paar päeva maakonnas, mis polnud väga fun, sest majad olid üksteisest kaugel ja lastetud ja ma mõtlesin, et mu ratta rehv plahvatab kiviklibu tee peal. Aga mis ei tapa, teeb tugevaks! Järgmisel nädalal üritan uuesti oma linnas, aga teises piirkonnas töötada, sest erinevad mendid on seal.
Tööstatistika küll kannatas veits nende viperuste pärast, ma pole probleemide käsitlemisega veel master, demod ei tulnud täis. Aga järka nädal töötan selle kallal, sest kui schedule pole paigas, ei saa ka häid tulemusi oodata.
Kohtasin täiega palju ägedaid ja mitteägedaid inimesi, nagu ikka ja kui tulnukat tsiteerida, siis ELU ON JU SEIKLUS! Nt reedel oli mingi piirkond, kus polnud üldse lapsi ja siis mul oli vesi otsas ja küsisin mingi lambikast majast ja kaks inimest järjest lõid ukse kinni, kus on inimlikkus? Aga üldiselt on inimesed väga arusaajad - tihti annavad cocat kaasa - neid hoian pühapäevaks, siis on pidupäev, jejeee.
Ja siis 2 maja olid sel nädalal sellised, et kui peale vaatasin, siis mõtlesin, et kas seal ikka elekter on jne.. Aga ikka koputasin ja siit moraal - et eelarvamused on kurjast, sest väga toredad inimesed olid ja lõpuks ostsid ka! Ja siis töötasin üks päev mingis rikkurite rajoonis ka. Oli ülbikuid, aga hullult lahedaid peresid ka. Ühtedel oli puudel, niii nunnu ikka, one day i am gonna have one! Nad olid sellised, et ega ma väga mingit müügiteksti ei saandki teha, niisama uurisid mu kohta ja ostsid ära! Teine pere oli nt selline, et tütred ei tundunud üldse huvitatud raamatutest ja sis ma mõtlesin, et peaks jalga laskma sealt, aga tglt neile täiega meeldisid rampsid, hea, et jäin:)
Aga mis veel, usa kohta üldiselt - siin on nii palju oravaid ja jäneseid lambist majade vahel jooksmas - naljakas, mõtled, et mingi hull autode ja mcdonaldsite maa, aga tglt loodus ikka väga üllatab - samas see võib ka ainult selle piirkonna võlu olla:) Väga meeldib siin. Ja fireflies (ma ei tea, kuidas neid eesti keeles kutsutakse) on ikka megaägedad, neid on õhtul pimedas koju sõites väga palju igal pool.
Ma ei oskagi midagi väga kirjutada, igal õhtul on emotsioonid täiega laes, aga praegu ei tulegi kõik värvikad sündmused meelde, sorry:)
Igatahes järgmisel nädalal peab kõvasti tööd tegema ja endast parima andma, sest 1/3 on juba möödas ja eesmärgid vajavad täitmist!
Teie tulevane TOP FY,
Kairi
Musid kallid!!
Tööstatistika küll kannatas veits nende viperuste pärast, ma pole probleemide käsitlemisega veel master, demod ei tulnud täis. Aga järka nädal töötan selle kallal, sest kui schedule pole paigas, ei saa ka häid tulemusi oodata.
Kohtasin täiega palju ägedaid ja mitteägedaid inimesi, nagu ikka ja kui tulnukat tsiteerida, siis ELU ON JU SEIKLUS! Nt reedel oli mingi piirkond, kus polnud üldse lapsi ja siis mul oli vesi otsas ja küsisin mingi lambikast majast ja kaks inimest järjest lõid ukse kinni, kus on inimlikkus? Aga üldiselt on inimesed väga arusaajad - tihti annavad cocat kaasa - neid hoian pühapäevaks, siis on pidupäev, jejeee.
Ja siis 2 maja olid sel nädalal sellised, et kui peale vaatasin, siis mõtlesin, et kas seal ikka elekter on jne.. Aga ikka koputasin ja siit moraal - et eelarvamused on kurjast, sest väga toredad inimesed olid ja lõpuks ostsid ka! Ja siis töötasin üks päev mingis rikkurite rajoonis ka. Oli ülbikuid, aga hullult lahedaid peresid ka. Ühtedel oli puudel, niii nunnu ikka, one day i am gonna have one! Nad olid sellised, et ega ma väga mingit müügiteksti ei saandki teha, niisama uurisid mu kohta ja ostsid ära! Teine pere oli nt selline, et tütred ei tundunud üldse huvitatud raamatutest ja sis ma mõtlesin, et peaks jalga laskma sealt, aga tglt neile täiega meeldisid rampsid, hea, et jäin:)
Aga mis veel, usa kohta üldiselt - siin on nii palju oravaid ja jäneseid lambist majade vahel jooksmas - naljakas, mõtled, et mingi hull autode ja mcdonaldsite maa, aga tglt loodus ikka väga üllatab - samas see võib ka ainult selle piirkonna võlu olla:) Väga meeldib siin. Ja fireflies (ma ei tea, kuidas neid eesti keeles kutsutakse) on ikka megaägedad, neid on õhtul pimedas koju sõites väga palju igal pool.
Ma ei oskagi midagi väga kirjutada, igal õhtul on emotsioonid täiega laes, aga praegu ei tulegi kõik värvikad sündmused meelde, sorry:)
Igatahes järgmisel nädalal peab kõvasti tööd tegema ja endast parima andma, sest 1/3 on juba möödas ja eesmärgid vajavad täitmist!
Teie tulevane TOP FY,
Kairi
Musid kallid!!
Sunday, July 3, 2011
Happy 4th of July!
Joujoujouuuuu!
I am
Somebody,
I CAN do
ANYTHING!
Kuidas teil läheb? Mul väga hästi. Aeg läheb ikka nii ruttu – juba kuu aega USA-s oldud ja 3 nädalat töötatud, ¼ suvest on läbi!
Täna toimus Sunday meeting meie majas ja see läks ka nii ruttu. Tegime pool-partyt ja grilli ja tähistasime 3rd of July-d, sest 4th of july ajal meie ju töötame. Täiega lõõgastav ja chill oli, meie orgis on ikka nii ägedad inimesed. Eraldi toon välja Isku, kes täna avastas, et ma polegi temast siin kirjutanud:D Aga jah, ta on ikka väga hea manager, päriselt, respect! Hostfamily oli ka megacool, tegid igast head paremat meile süüa . Muideks üldse on mu isu väga kasvanud – hundiisu siiski ju. Kui alguses ei jõudnud hommikusöökigi ära süüa, siis nüüd sööks terve hobuse ära.
Aga muidu on raamatute müümine tegelt äge. Igasugu erinevaid inimesi näeb. Sel nädalal rääkisin näiteks inimestega, kes on pärit Jaapanist, Hiinast, Lõuna-Koreast, Vietnamist, Jamaikalt, Haitilt, Puerto-Ricost, Mehhikost, Argentiinast, Uruguayst jne.. Kas pole mitte äge! Ma ei saaks kusagilt mujalt sellist kogemust. Siin töötades saab aru, milline inimene ma ise tahan olla, milline mitte ja üldse kuidas teistega tahaks käituda. Good stuff!
Sel nädalal oli mul kaks jumalast ägedat vanaema klientideks. Esimene andis õhtul mustikaid koju kaasa, mis ta oli just korjanud. Teine oli veel ägedam, tõi mu autoga ära koju, sest oli mures mu pärast ja lõpus kallistas, nii armasJ Aga ega kõik ka nunnud pole. Nt üks vanem naine ütles mulle, et pole huvitatud enne seda, kui olin tutvustanud, millega tegutsen ja pärast jälitas mind golfiautoga – see oli natuke naljakas:D Ja üks naine karjus läbi ukse, et ta on päris väljavihastatud, kuna minu pärast ei jõudnud ta mingit asja tähtajaks valmis, yeah right! Mis teha, kui kellelgi on halb päevJ
Ja veel nalja. Koputasin ühele uksele ja vastu tuli üks inimene. Ma ei saanud aru kas ta oli mees -või naissoost; või laps või ema. Tal oli mehe keha, aga naise rinnad; Mehe nägu, aga naise hääl – väga keeruline. Lõpuks selgus, et oli poeg;D Ja siis ühe vietnami naise beebi lasi täiega keset demot mähkmed täis, it was all over the place! Ja siis avastasin 2 sellist piirkonda, kus alla 57-aastased ei tohi elada – eriti imelik. Ja siis kaks korda unustasin oma bookbagi ukse taha, ise jooksin ära ratta juurde juba- hajameelsus on voorus!
Ja siis seda, et vahetasin oma vana ratta uue vastu. Pidurid töötavad küll nüüd väga hästi, aga sadul on kivikõva ja mu peps valutas alguses täiega, nüüd hakkab juba ära harjuma:D Üldse olen kõva trennimutt, kihutan oma rattaga täiega ringi- pool tundi hommikul piirkonda ja õhtul tagasi sama kaua. Vahest on krambid ka öösiti, aga sellest ma ei lase end häirida!
Ja nüüd see, mille nimel ma järgmisel nädalal töötan – MOM-s AWARD! Ehk siis järgmise nädala pühendan oma emmele. Ja selle auhinna võitmiseks on vaja saada rohkem kliente, kui siiamaani parimal nädalal. Ja ma kavatsen selle nimel vaeva näha ja auhinna koju tuua! Siiamaani olen saanud success coini (vähemalt 78h tööd nädalas ja 180 demot), nokamütsi (teatud arv mahaistumisi peredega) ja telescopic peni (isiklik kasv ühikutes). Ja ma tean, et kui piisavalt töötan, siis saan ka emaauhinna! I can do this!
Aga muidu jätke mulle kommentaare ka siia, siis on hea lugeda järka pühapäev;)
Lõpetuseks tervitan oma peret ja sõpru, et nad teaksid kui palju ma neid hindanJ Ja täna rääkisin emme ja Ly-ga – sain täiega powerit juurde, aitäh teile!
Olge tublid,
Kalli-kalli
Teeme ära!!!
Kairi
Sunday, June 26, 2011
Tsauuuu
Vabandused, et siia nii kaua aega pole kirjutanud, aga no ikka väga kiire on kogu aeg. Teen nüüd lühikese kokkuvõtte kolmest viimasest nädalast, sest tegelt on juba uneaeg.
Kõigepealt siis Sales Schoolist. Lendamine läks hästi, lennujaamades oli ka palju lihtsam ühest punktist teise jõuda, kui ma arvasin. Ja esimene asi mis mind tabas, kui Nashville-i lennujaamast välja astusin, oli meeletu kuumus. Kui ma ütlen, et kuum, siis kujutage ette, et siin on 100 korda kuumem, ja seda mitte vb just temperatuuri, vaid kõrge õhuniiskuse tõttu.
Hotell, kus ööbisime, oli ilus, kuigi ega me seal palju aega veetnud. Enamus ajast olime väljas harjutamas. See toimus ühe ülikooli campuses, mis oli just nagu filmist, päris äge! Kui tol hetkel tundus sales school täiega raske ja kurnav, siis praegu mõeldes, oli see jumalast puhkus ikka. Harjutamine ja kõnede kuulamine vaheldumisi. Ja oi kui hästi SW inimesed oskavad motiveerivaid kõnesid pidada, respect!
Ühesõnaga piirkonnaks sai mul Peachtree City Georgias, väga ilus on siin:) Roommate on Maria, kes on ka hullult äge. Aga maja on meil täiega tegija – ülemine korrus on meie päralt. Eraldi magamistoad ülisuure ja mugava voodiga; eraldi vannitoad, piljardilaud ja tagahoovis on bassein. Hostfamily on ka äge – Jim ja Sandra on mõlemad kauakaua müügiga tegelenud ja nad on targad ja hea huumoriga. Ja meil on kaks nunnut koera ka siin, Sasha ja Ceasar, cool.
Müünud olen nüüd 2 nädalat juba. Ütlen ausalt, et arvasin, et see on palju lihtsam, aga ega need emad ei tahagi nii väga mult osta. Aga tegelikult me nimetamegi siin 3 esimest nädalat harjumuste kujundamiseks, seega praegu tuleb kõik õiged harjumused saada ja küll siis tuleb müük ka järgi!
Arvasin, et emotsionaalselt on palju raskem, aga praegu on mulle pigem muret teinud valutavad põlved, samas hakkavad nad juba paranema. Sõidan ma ju rattaga siin ringi – selle laenas mulle üks isa. Peaks endale uue otsima, sest sellel pidurid väga ei tööta ja üks tüdruk me orgist juba pani rattaga täiega ümber, sest pidureid polnud. Muideks ükspäev sõitsin golfiautoga ka (kõik teevad siin seda, mingi specialvärk-äge!), mille üks pere mulle laenas. Aga ma eksisin ära metsade vahel nendel radadel ja mõtlesin,et aeg on kallis ja sõidan üle kiirtee, aga mis te arvate, kas politsei nägi seda ? Jaaa. Lisaks sellele ületasin ma veel punase tulega, sest see ei läinud lihtsalt roheliseks. Imelik on see, et ma polnd isegi väga närvis.. aga siis mõtlesin, et äkki ta kirjutab trahvi mulle ja poetasin moe pärast paar pisarat. Toimis – sain ainult hoiatuse! Seega nüüdsest otsin endale ikka autot!
Aga muidu kui emotsioonidest veel rääkida (naiste värk noo), siis enamasti on täiega äge olla, sest osad pered on ikka nii toredad. Üks õhtu kui täiega sadas ja välgutas, siis läksin ühte majja tagasi, kus pere oli nii äge ja sõbralik. Ma olin täiega külmetund ja läbiligunend, aga nad andsid mulle teki ümber ja pakkusid küpsist ja värki:) Ja järgmisel päeval viskas üks ema mind autoga koju ära.
Aga eks teistsuguseid emasid on ka. Osad löövad lihtsalt ukse kinni, osad valetavad, et neil pole aega, osad ei tule ukse pealegi. Aga päris naljakas juhtum oli mul eile, kus üks ema tuli ukse peale ja kui sai teada mida ma teen, ütles, et pole huvitatud ja lõi ukse kinni. Ja siis ma veits kirjutasin oma asju veel seal ukse taga ja siis ta hõikas läbi ükse, et ma ta aiast minema kaoks. Eks ma siis läksin, endal muie näos. Aga oodake, jutt läheb veel edasi:D Siis tuli veel välja ja ütles, et ma endale uue töö otsiks, sest sellel pole tulevikku. Ja läks minema. Ja siis tuli tagasi, kutsus mind tuppa teed jooma. Ma ütlesin, et ei saa, mul tihe graafik ja siis ta ütles, et meid kasutatakse ära, et kompani teenib meie pealt täiega kasumit. Ja ma ütlesin, et see hea programm, et mul tuttavad varem ka teinud ja siis ta ütles sellise nõmeda häälega, et nojah, te olete ju ilusad ja aktsendiga:D No ma ei oska nii kiiresti ja vituaalselt seda lugu hästi edasi anda, aga ikka väga naljakas oli:D
Ja kui vahepeal tuju väga hea pole, siis aitab alati kellegagi tuttavaga rääkimine või siis kirjade lugemine. Ja täna rääkisin just emmega ka pikalt skype-s, tuju läks kohe rõõmsaks:) Seega võite mulle alati kirjutada kairihunt@gmail.com või veel ägedam : Kairi Hunt, James McCarthy, 103 Hidden Springs Lane, Peachtree City, GA, 30269. Jään ootama:)
Päris segane tekst tuli.. mul tglt palju märkmeid tehtud, aga pole praegu aega rohkem.. tahtsin lihtsalt elumärke saata;)
Davaiks, ma nüüd magama, et uueks nädalaks powerit koguda ja kõik numbrid ilusti täis teha! Ja seda ka, et võitsin täna successcoini, see tähendab ainult head. Pingutan nüüd täiega edasi, et teha hea suvi ja oma eesmärgid täide viia ja TOP FY’ks saada;)
Olge teiegi tublid,
Kallikalli, varsti näeme!
Kairi
Thursday, June 2, 2011
Heii everybody!
Siia hakkan ma siis oma raamatumüügiseiklusi kirja panema, et saaksite mulle ilusti kaasa elada:) Andestust vb segase kirjakasutuse ja halva stiili pärast, sest see mu esimene blogi. Aga ma usun, et asi paraneb aja jooksul.
Niisiis, täna on viimane päev Eestis ja ei oskagi nagu midagi hetkel teha - kohver on pooleldi pakitud, rohkem ei viitsi praegu. Tegelt viitsiks küll, aga mul pole veel kõiki asju olemaski, mida tarvis. Maikasid pean veel ostma minema ja siis ID-kaardi pin-koode ja lugejat otsima (sest load saavad augustis läbi ja siis hakkan neid neti kaudu USAsse sebima) ja raha vahetama ja passipilte tegema (müügilubade jaoks) ja kunagi õhtul saan alles oma krediitkaardi kätte (ma vähemalt loodan), muidu hotellituba rentida ei saa ja pean kuuse all magama. Ja nüüd te kindlasti mõtlete, et on siis vaja kõike viimasele minutile vaja jätta. Ma tean, ise mõtlen sama, suht jama.. Aga asi muutub, USAs õpin hardcore ajaplaneerimist!
Lendamisest niipalju, et reisin koos Kaarliga, kelle isa meid 4ks lennujaama viib, kl 6.10 läheb lennuk. Marsruut on "ainult" ühe vahepeatusega, nimelt Tallinn-Helsinki-Manchester-Chicago-Nashville. Ja mis kõige ägedam - me kumbki pole lennanud (ma ei loe enda Hispaaniaskäiku pmst lendamiseks, sest seal ma käisin õpetajate järel, mis nii viga ühest kohast teise jõuda). Aga jah, iga lennu vahel on hullult vähe aega, seega mu loo point on see, et ma loodan siiski Nashville's, mitte Abu Dhabis lõpetada.
Täna saan veel oma kõige ägedamate sõpsidega (Ly, Kerty, Reet, Aiddy, Maalu, Mirellike) kokku ja teeme lahkumischilli veits ja siis võibki täie rauaga USA poole kihutada ja raamatuid hakata müüma! Emme küpsetab praegu mulle veel pirukaid ja saadab need ja veel veits asju siis bussiga mulle siia Tartusse, äge:) Ja venna ka helistas juba ära, soovis kõike head!Mõnes mõttes on isegi kergem, et ma peret täna enam ei näe, sest ma hakkaks raudselt nutma:D Juba siis on kurb, kui kellegagi viimast korda enne äraminekut telefonis räägin. Aga jah, nüüd ma hakkan tugevaks tüdrukuks ja mõtlen aint positiivseid mõtteid ja oman head attitude'i, sest ainult nii saan ma täiega hea suve teha! Ja seda ma kavatsen nagunii;)
Seda ma veel ei tea, kus müüma hakkan, aga alguses on igatahes salesschool Nashville's, mis algab juba 5. juuni.. ja järka nädala lõpus liigume juba müügipiirkonda, annan teile ka teada, kus see olema saab. Mina olen ühes orgis (tiim, kes töötab ühes piirkonnas) Isku, Laura (meie OL), Maria, Markuse, Olavi, Liana ja Silvaga. Ägee!
.Aga siia blogisse võite alati mulle igasugu ägedaid ja naljakaid asju kirjutada, et mu tuju tõsta, sest naised saunas rääkisid, et suvel pidi vahepeal päris raske olema. Pühapäeviti on mul mingi 15 mintsa aega, et netis käia.
Ja elektroonilisi kirju võite saata mulle aadressil kairihunt@gmail.com, sest facebookis ma käima ei hakka, kuna seal on liiga palju stuffi ja mul pole aega. Kindlasti ootan ma sinna pilte Ketriinist ja Mirellist, sest pisikesed kasvavad ju nii kiiresti ja mul on nii kahju, et ma seda ei näe, aga sügisel teen tasa:) Ja teised saatku ka endast ikka ägedaid pilte, et ma teie nägusid ära ei unustaks. Ja nii kui elukoha leian endale, annan ka postiaadressi teada, sest paberkirjad on eriti ägedad!
Juba igatsen teid kõiki, aga tglt pole ju hullu, varsti olen tagasi!:)
Musid-kallid,
Kairi
Niisiis, täna on viimane päev Eestis ja ei oskagi nagu midagi hetkel teha - kohver on pooleldi pakitud, rohkem ei viitsi praegu. Tegelt viitsiks küll, aga mul pole veel kõiki asju olemaski, mida tarvis. Maikasid pean veel ostma minema ja siis ID-kaardi pin-koode ja lugejat otsima (sest load saavad augustis läbi ja siis hakkan neid neti kaudu USAsse sebima) ja raha vahetama ja passipilte tegema (müügilubade jaoks) ja kunagi õhtul saan alles oma krediitkaardi kätte (ma vähemalt loodan), muidu hotellituba rentida ei saa ja pean kuuse all magama. Ja nüüd te kindlasti mõtlete, et on siis vaja kõike viimasele minutile vaja jätta. Ma tean, ise mõtlen sama, suht jama.. Aga asi muutub, USAs õpin hardcore ajaplaneerimist!
Lendamisest niipalju, et reisin koos Kaarliga, kelle isa meid 4ks lennujaama viib, kl 6.10 läheb lennuk. Marsruut on "ainult" ühe vahepeatusega, nimelt Tallinn-Helsinki-Manchester-Chicago-Nashville. Ja mis kõige ägedam - me kumbki pole lennanud (ma ei loe enda Hispaaniaskäiku pmst lendamiseks, sest seal ma käisin õpetajate järel, mis nii viga ühest kohast teise jõuda). Aga jah, iga lennu vahel on hullult vähe aega, seega mu loo point on see, et ma loodan siiski Nashville's, mitte Abu Dhabis lõpetada.
Täna saan veel oma kõige ägedamate sõpsidega (Ly, Kerty, Reet, Aiddy, Maalu, Mirellike) kokku ja teeme lahkumischilli veits ja siis võibki täie rauaga USA poole kihutada ja raamatuid hakata müüma! Emme küpsetab praegu mulle veel pirukaid ja saadab need ja veel veits asju siis bussiga mulle siia Tartusse, äge:) Ja venna ka helistas juba ära, soovis kõike head!Mõnes mõttes on isegi kergem, et ma peret täna enam ei näe, sest ma hakkaks raudselt nutma:D Juba siis on kurb, kui kellegagi viimast korda enne äraminekut telefonis räägin. Aga jah, nüüd ma hakkan tugevaks tüdrukuks ja mõtlen aint positiivseid mõtteid ja oman head attitude'i, sest ainult nii saan ma täiega hea suve teha! Ja seda ma kavatsen nagunii;)
Seda ma veel ei tea, kus müüma hakkan, aga alguses on igatahes salesschool Nashville's, mis algab juba 5. juuni.. ja järka nädala lõpus liigume juba müügipiirkonda, annan teile ka teada, kus see olema saab. Mina olen ühes orgis (tiim, kes töötab ühes piirkonnas) Isku, Laura (meie OL), Maria, Markuse, Olavi, Liana ja Silvaga. Ägee!
.Aga siia blogisse võite alati mulle igasugu ägedaid ja naljakaid asju kirjutada, et mu tuju tõsta, sest naised saunas rääkisid, et suvel pidi vahepeal päris raske olema. Pühapäeviti on mul mingi 15 mintsa aega, et netis käia.
Ja elektroonilisi kirju võite saata mulle aadressil kairihunt@gmail.com, sest facebookis ma käima ei hakka, kuna seal on liiga palju stuffi ja mul pole aega. Kindlasti ootan ma sinna pilte Ketriinist ja Mirellist, sest pisikesed kasvavad ju nii kiiresti ja mul on nii kahju, et ma seda ei näe, aga sügisel teen tasa:) Ja teised saatku ka endast ikka ägedaid pilte, et ma teie nägusid ära ei unustaks. Ja nii kui elukoha leian endale, annan ka postiaadressi teada, sest paberkirjad on eriti ägedad!
Juba igatsen teid kõiki, aga tglt pole ju hullu, varsti olen tagasi!:)
Musid-kallid,
Kairi
Subscribe to:
Posts (Atom)