Vabandused, et siia nii kaua aega pole kirjutanud, aga no ikka väga kiire on kogu aeg. Teen nüüd lühikese kokkuvõtte kolmest viimasest nädalast, sest tegelt on juba uneaeg.
Kõigepealt siis Sales Schoolist. Lendamine läks hästi, lennujaamades oli ka palju lihtsam ühest punktist teise jõuda, kui ma arvasin. Ja esimene asi mis mind tabas, kui Nashville-i lennujaamast välja astusin, oli meeletu kuumus. Kui ma ütlen, et kuum, siis kujutage ette, et siin on 100 korda kuumem, ja seda mitte vb just temperatuuri, vaid kõrge õhuniiskuse tõttu.
Hotell, kus ööbisime, oli ilus, kuigi ega me seal palju aega veetnud. Enamus ajast olime väljas harjutamas. See toimus ühe ülikooli campuses, mis oli just nagu filmist, päris äge! Kui tol hetkel tundus sales school täiega raske ja kurnav, siis praegu mõeldes, oli see jumalast puhkus ikka. Harjutamine ja kõnede kuulamine vaheldumisi. Ja oi kui hästi SW inimesed oskavad motiveerivaid kõnesid pidada, respect!
Ühesõnaga piirkonnaks sai mul Peachtree City Georgias, väga ilus on siin:) Roommate on Maria, kes on ka hullult äge. Aga maja on meil täiega tegija – ülemine korrus on meie päralt. Eraldi magamistoad ülisuure ja mugava voodiga; eraldi vannitoad, piljardilaud ja tagahoovis on bassein. Hostfamily on ka äge – Jim ja Sandra on mõlemad kauakaua müügiga tegelenud ja nad on targad ja hea huumoriga. Ja meil on kaks nunnut koera ka siin, Sasha ja Ceasar, cool.
Müünud olen nüüd 2 nädalat juba. Ütlen ausalt, et arvasin, et see on palju lihtsam, aga ega need emad ei tahagi nii väga mult osta. Aga tegelikult me nimetamegi siin 3 esimest nädalat harjumuste kujundamiseks, seega praegu tuleb kõik õiged harjumused saada ja küll siis tuleb müük ka järgi!
Arvasin, et emotsionaalselt on palju raskem, aga praegu on mulle pigem muret teinud valutavad põlved, samas hakkavad nad juba paranema. Sõidan ma ju rattaga siin ringi – selle laenas mulle üks isa. Peaks endale uue otsima, sest sellel pidurid väga ei tööta ja üks tüdruk me orgist juba pani rattaga täiega ümber, sest pidureid polnud. Muideks ükspäev sõitsin golfiautoga ka (kõik teevad siin seda, mingi specialvärk-äge!), mille üks pere mulle laenas. Aga ma eksisin ära metsade vahel nendel radadel ja mõtlesin,et aeg on kallis ja sõidan üle kiirtee, aga mis te arvate, kas politsei nägi seda ? Jaaa. Lisaks sellele ületasin ma veel punase tulega, sest see ei läinud lihtsalt roheliseks. Imelik on see, et ma polnd isegi väga närvis.. aga siis mõtlesin, et äkki ta kirjutab trahvi mulle ja poetasin moe pärast paar pisarat. Toimis – sain ainult hoiatuse! Seega nüüdsest otsin endale ikka autot!
Aga muidu kui emotsioonidest veel rääkida (naiste värk noo), siis enamasti on täiega äge olla, sest osad pered on ikka nii toredad. Üks õhtu kui täiega sadas ja välgutas, siis läksin ühte majja tagasi, kus pere oli nii äge ja sõbralik. Ma olin täiega külmetund ja läbiligunend, aga nad andsid mulle teki ümber ja pakkusid küpsist ja värki:) Ja järgmisel päeval viskas üks ema mind autoga koju ära.
Aga eks teistsuguseid emasid on ka. Osad löövad lihtsalt ukse kinni, osad valetavad, et neil pole aega, osad ei tule ukse pealegi. Aga päris naljakas juhtum oli mul eile, kus üks ema tuli ukse peale ja kui sai teada mida ma teen, ütles, et pole huvitatud ja lõi ukse kinni. Ja siis ma veits kirjutasin oma asju veel seal ukse taga ja siis ta hõikas läbi ükse, et ma ta aiast minema kaoks. Eks ma siis läksin, endal muie näos. Aga oodake, jutt läheb veel edasi:D Siis tuli veel välja ja ütles, et ma endale uue töö otsiks, sest sellel pole tulevikku. Ja läks minema. Ja siis tuli tagasi, kutsus mind tuppa teed jooma. Ma ütlesin, et ei saa, mul tihe graafik ja siis ta ütles, et meid kasutatakse ära, et kompani teenib meie pealt täiega kasumit. Ja ma ütlesin, et see hea programm, et mul tuttavad varem ka teinud ja siis ta ütles sellise nõmeda häälega, et nojah, te olete ju ilusad ja aktsendiga:D No ma ei oska nii kiiresti ja vituaalselt seda lugu hästi edasi anda, aga ikka väga naljakas oli:D
Ja kui vahepeal tuju väga hea pole, siis aitab alati kellegagi tuttavaga rääkimine või siis kirjade lugemine. Ja täna rääkisin just emmega ka pikalt skype-s, tuju läks kohe rõõmsaks:) Seega võite mulle alati kirjutada kairihunt@gmail.com või veel ägedam : Kairi Hunt, James McCarthy, 103 Hidden Springs Lane, Peachtree City, GA, 30269. Jään ootama:)
Päris segane tekst tuli.. mul tglt palju märkmeid tehtud, aga pole praegu aega rohkem.. tahtsin lihtsalt elumärke saata;)
Davaiks, ma nüüd magama, et uueks nädalaks powerit koguda ja kõik numbrid ilusti täis teha! Ja seda ka, et võitsin täna successcoini, see tähendab ainult head. Pingutan nüüd täiega edasi, et teha hea suvi ja oma eesmärgid täide viia ja TOP FY’ks saada;)
Olge teiegi tublid,
Kallikalli, varsti näeme!
Kairi
