Marhaba!

Kõige sündmusterohkem nädal siiamani vist. Pean kahetsusega teatama, et ema auhind ei tulnud ära. Aga pole hullu, sest sel nädalal on re-run – ehk siis võistlen uuesti ema auhinna nimel! Cmn, I am somebody, I can do anything! ;)

Nii.. ma siis alustan algusest ja üritan meenutada, mis toimunud on.

Esmaspäeval läksin kohe suht high income-i, sain slämmi ja värki ja inimesi väga ei näinud, kõik töötasid ja õhtul läksin tagasi ikka oma armsasse vanasse ja vaesesse neighbourhoodi. Teisipäeval alustasin jälle uuest ja õhtul läksin vanasse tagasi, et veits inimestega maha ka istuda.

Kolmapäeva hommikul sõidan siis rahulikult oma uues piirkonnas ringi, kui märkan, et minu taga sõidab politsei. Pohh, sõitsin edasi, aga siis pani vilkurid ja sireeni peale:D Eks ma siis peatusin ja hakkasin autost välja tulema, et sõbralikult tema juurde minna, aga siis ta ütles valjuhääldist:”Suspect, stay in the car!” Jõhker kriminaal olen :D Ja siis sõitis veel kaks politsei autot kohale. Üks vanem politseinik oli päris kuri, aga kui too autos käis mingeid asju vahel kontrollimas, siis üks noor politseinik hakkas üldse uurima, et mis ma vabal ajal teen, et peaks peole minema jne. Natuke naljakas :D

Igatahes, pärast seda läksin siis permiti-asju ajama. Nad ise ka ei tea keegi, kus seda tegema peab ja mida selleks vaja on ja kaua aega läheb. Kaks kuud tagasi täitsime kõik vajalikud paberid ära ja siiamaani polnud asjad veel korras. Nüüd nad avastasid, et ma pean veel mingeid asju tegema ja 155 $ maksma ja et siis paari päevaga peaks saama. Nüüd ma siis ootan. Tol päeval läksin tööle tagasi, aga järka päev sain uuesti polli ja siis ta oli päris kuri juba, lubas 500$ trahvi teha, kui veel vahele jään.

Ehk siis reedel ja laupäeval ma läksin uude kohta tööle – ühte väikelinna! Inimesed olid palju chillimad ja hästi sõbralikud. Hästi palju mexicane oli seal, aga äge oli see, et neil kõigil oli töö, sest seal lähedal olid kohe mingid vaibavabrikud ja enamus inimesi töötas neis. Ja siis ma kohtasin ühte ilusat 12. klassi kutti ka – ameerikas sündinud, aga rääkis hispaania ja inglise keelt, kuna vanemad olid mehhikost; ta oli pikk, tõmmu ja pruunide silmadega,  oli jalka meeskonna kapten ja läheb arstiks õppima... oleks ta vaid paar aastat vanem.. :D . Anyways, vaatame kaua ma seal töötan, palju piirkonda pole. Aga ka seal ma nägin juba polli ringi tiirutamas, õnneks mu auto oli peitu pargitud ja tegin sit-downi samal ajal;)

Ja nii hea on õhtuti töölt koju sõita. Highwayl saab täiega rallida, aga mulle meeldivad väikesed metsateed veel rohkem, siis on ikka täiega adrenaliin! Suurim kiirus mille olen saavutanud on 86, samal ajal muusika põhjas, mõnnamõnna:)  Ma arvan, et mu vennale meeldiks siin sõita :D

Aga muud nagu ei meenugi kohe väga. Mis seal ikka, 2 nädalat veel, eks ma võitlen siin täiega!

Aitäh, et nii ägedad olete! Ma olen ikka üks õnnelik inimene, kellel on täiuslik elu:)

Olge tublid, varsti näeme!:)

Kairi

Lisan pilte ka eelmistest nädalatest