Howdy!

Suvi on otsas!!! Praegu sõidame Nashville’i poole, nii hea on ollaJ Ja mingi Backstreet Boys mängib raadios, sest Reedal ja Maarjal on popmuusikast kõrini... Mul küll pole, ma võiks samu laule väga palju järjest kuulata, sest nad on ju head:D

Anna ja Ada jäid Kennesawsse, nad müüvad veel 2 nädalat. Nii kahju oli neid sinna maha jätta, chickid keda ma enne suve pmst ei teadnudki said väga kalliks! Gonna miss them. Aga samas kadestan ka veits, sest nad saavad ja veel müüa! Mis on täiega äge, sest ma tean, et nad teevad täiega kick-ass nädalad! Tegime Reedaga neile postri ka, kuhu kirjutasime igasugu inside džouke, sest olgem ausad,nalja ikka sai. Ja kui Anna Eestisse tuleb, siis ma lähen talle külla ja teeme roadtripi Ida-Virumaale. Ja kui Ada kick-offile tuleb, siis teeme ka HQ taaskohtumise ja peo! Tüdrukud, it’s gonna be best 2 weeks ever, no exeptions!

Ja hostfamilyga oli meil ka viimne dinner. Täiesti pekkis kui hea on ikka kodutoitu süüa, mitte mingeid wrappe ja võikusid. Lori on meile igasugu maisi- ja oaroogasid teinud ja täna oli hästi hea salat brokoli ja muu stafiga!! Ma kindlalt teen seda Eestis, siis võite maitsma tulla;) Aga jah, ma hakkan neid ka igatsema, nad on ikka nii ägedad, kunagi näen neid raudselt uuesti.

Diili Iskuga kaotasin, seega šokolaadikooki ei saa ja tegelikult oli veel üks lisaklausel sellel kokkuleppel – ma ei saa ka alxi juua Nashville’s. Aga vahet pole, ma olen niisama ka äge;)

Aga ma räägin siis enda viimasest nädalast ka veits. Ütleme nii, et see oli huvitav, ma õppisin palju maaelu kohta:D

Esmaspäeval käis mind Aira FY Anni followmas. Ma pole kunagi enda followmisest väga vaimustuses olnud, aga ma ütlen päris ausalt, et tore päev oli! Anni on ägeda attitudega chick;) Sel päeval ma alustasin oma country seiklusi. Aga see oli selline poolcountry, niiet väga vahet polnud. Kohtasime ühte naljakat ema – Brendat. Brenda oli farminaine – pidas kanu. Ja siis kui ma teda approachisin, ei tahtnud mind üldse sisse lasta, aga ma olin järjekindel ja lõpuks istusime välja müüri ääre peale maha. Ja selle ideega, et raamatuid ei saadeta koju ja vanemad ei oska aidata connectisin ära. Küsisin siis majja sisse –õnnestus! Aga ta oli ikka selline veits kahtlustav, kui ma wc-s käisin, siis valvas kahe toa vahel, et me midagi ei rööviks :D Aga anyways, lõpuks ta siis juurdles seal ja ostis ja maksis korraga ära ka. Te oleks pidanud teda lihtsalt nägema...

Aga see polnud minu ainuke farmer. Järgmisel päeval ma kolisin ikka deep countrysse – ja inimesed töötavad seal, aga minu jaoks oli see uus. Kui ikka vahepeal mingi 2 h inimesi ei näe, siis on veits raske fookust hoida. Anyways, siis ma kohtasin Joyd ja Terryt – neil on Sonorville’i üks suurimaid farme. 400 lehma ja kanu kasvatavad ka Chick’file’a jaoks. Ja Joy maalib, hästi palju ilusaid pilte oli neil kodus.. Ja nad ostsid suure package – farmeritel ikka on pappi. Terry ütles, et üks lehm maksab 1500... think about it, meie ramsid ei maksa isegi nii palju. Hea diil ikka.

Ja siis ma kohtasin veel ühte farmiema, nemad kasvatasid lehmi, lambaid, sigu, aga ka maisi ja muid vilju. Ma nägin tavalist maisi ja popcorni põllul kasvamas.. ma mõtlesin, et need on kõik sama mais.. aga no näed siis, ei ole! Ja selle sama ema põllult ma noppisin ise arbuusi! Nii äge ju. Selle sordi nimi oli Sugar Baby:D Muidu maitses hästi, aga seemneid oli päris palju.

Aaa. Minjonette või kes iganes nad on, neid kohtasin ka. Nad näevad välja täpselt sellised, nagu “Väike maja Preerias” telesarjast välja astunud. Nad on veits nagu amishid.. aga kasutavad ikka elektrit ja autosid. Alguses sõitsin siis hoovi peale ja vaatasin, et lapsed on nii üles löödud ja viisakad riided seljas. Küsisin siis, et kas peole minek.. Aga siis tuli ema ka välja ja sain aru, et nad ongi sellised. See oli naljakas päriselus naljakas, praegu ei tundu enam.. :D

Kokkuvõtteks ütleks, et mulle täiega meeldis mu kahe viimase nädala turf – ma tundsin, et ma pean seal olema. Ja nii peakski koguaeg tundma -  as they say: marry your turf! Ma olin ikka täiega country girl. Väike linn, inimesed olid sõbralikud ja kõik teadsid kõiki – nice. Sellest on aint kahju, et mul jäi nii palju inimesi veel kätte saamata. Aga järgmisel aastal on ka siis seal kellelgi töödJ

Ja selline see minu teine suvi oli. Mulle kindlasti väga seiklusterikas, loodan, et ka teil oli huvitav lugedaJ

Ma tahan tänada Reeta ja Rolandit, minu kalleid sõpru ja FY-e. Monkeysid neil oli ja polnud kõige lihtsam suvi, aga pidasid vastu ja hoidsid sealjuures koguaeg head attitude’i . Ma olen nii õnnelik, et nad minuga kaasa tulid ja ma olen kindel, et see on neile selline kogemus, mida kuskilt mujalt ei saa.

Ma tahan tänada Iskut ja Karelit, minu kalleid sõpru ja eeskujusid. See on lihtsalt nii hea tunne, kui ma tean, et mul on olemas sellised inimesed, kes usuvad minusse, kes teevad sama asja, mis mina ja nad oskavad alati õigel ajal õigeid asju öelda ja minu tuju heaks teha. Ma loodan, et kunagi annan ma neile nii palju vastu ka, kui palju nad mulle annavad.

Ma tahan tänada oma peret ja sõpru. Eriti emme, issi, venna oma perega, Ly ja Aiddy, et mul alati olemas olete – no matter what! Ja see ongi kõige tähtsam, sest lõpuks olen ma nii õnnelik inimene tänu sellele, et minu elus on olemas sellised inimesed. Ja vahet pole, mis mingil teatud hetkel juhtub, sest pikas perspektiivis pole sel üldse tähtsust. Tähtis on see, et ma väärtustan seda, mis mul on ja mulle meeldib, et SW õpetab mulle seda.

See ya next year!

LET’S PARTY!

Kairi

Hei-hei:)

Nii, viimane nädal!
Miks ma ei peaks parimat nädalat tegema? Skill on ju põhjas ja attitude on põhjas ja ma olen lihtsalt äge, can't help it.
Ja siis lähme Gatlinburgi ja paneme pidduuuuu. Tegin Iskuga diili, et kui ma I wanna wini teen, siis ta ostab mulle šokolaadikoogi, jeiii!
Täna käisime perega väljas söömas, kõht on megatäis - mingi hea itaalia resto oli. enamus sööki võtsin karbiga kaasa. Homne lunch olemas :) Ja praegu on chocolatechip cookie kook ahjus. Life is good:)

Random mõtted, aga mul on uni ja lihtsalt teatan, et eksisteerin. Pilte tegime ka veits, järka kord lisan!

Mul on ikka nii äge pere ja sõbrad ja hostfamily.
Varsti näeme:)



Kairi

Marhaba!

Kõige sündmusterohkem nädal siiamani vist. Pean kahetsusega teatama, et ema auhind ei tulnud ära. Aga pole hullu, sest sel nädalal on re-run – ehk siis võistlen uuesti ema auhinna nimel! Cmn, I am somebody, I can do anything! ;)

Nii.. ma siis alustan algusest ja üritan meenutada, mis toimunud on.

Esmaspäeval läksin kohe suht high income-i, sain slämmi ja värki ja inimesi väga ei näinud, kõik töötasid ja õhtul läksin tagasi ikka oma armsasse vanasse ja vaesesse neighbourhoodi. Teisipäeval alustasin jälle uuest ja õhtul läksin vanasse tagasi, et veits inimestega maha ka istuda.

Kolmapäeva hommikul sõidan siis rahulikult oma uues piirkonnas ringi, kui märkan, et minu taga sõidab politsei. Pohh, sõitsin edasi, aga siis pani vilkurid ja sireeni peale:D Eks ma siis peatusin ja hakkasin autost välja tulema, et sõbralikult tema juurde minna, aga siis ta ütles valjuhääldist:”Suspect, stay in the car!” Jõhker kriminaal olen :D Ja siis sõitis veel kaks politsei autot kohale. Üks vanem politseinik oli päris kuri, aga kui too autos käis mingeid asju vahel kontrollimas, siis üks noor politseinik hakkas üldse uurima, et mis ma vabal ajal teen, et peaks peole minema jne. Natuke naljakas :D

Igatahes, pärast seda läksin siis permiti-asju ajama. Nad ise ka ei tea keegi, kus seda tegema peab ja mida selleks vaja on ja kaua aega läheb. Kaks kuud tagasi täitsime kõik vajalikud paberid ära ja siiamaani polnud asjad veel korras. Nüüd nad avastasid, et ma pean veel mingeid asju tegema ja 155 $ maksma ja et siis paari päevaga peaks saama. Nüüd ma siis ootan. Tol päeval läksin tööle tagasi, aga järka päev sain uuesti polli ja siis ta oli päris kuri juba, lubas 500$ trahvi teha, kui veel vahele jään.

Ehk siis reedel ja laupäeval ma läksin uude kohta tööle – ühte väikelinna! Inimesed olid palju chillimad ja hästi sõbralikud. Hästi palju mexicane oli seal, aga äge oli see, et neil kõigil oli töö, sest seal lähedal olid kohe mingid vaibavabrikud ja enamus inimesi töötas neis. Ja siis ma kohtasin ühte ilusat 12. klassi kutti ka – ameerikas sündinud, aga rääkis hispaania ja inglise keelt, kuna vanemad olid mehhikost; ta oli pikk, tõmmu ja pruunide silmadega,  oli jalka meeskonna kapten ja läheb arstiks õppima... oleks ta vaid paar aastat vanem.. :D . Anyways, vaatame kaua ma seal töötan, palju piirkonda pole. Aga ka seal ma nägin juba polli ringi tiirutamas, õnneks mu auto oli peitu pargitud ja tegin sit-downi samal ajal;)

Ja nii hea on õhtuti töölt koju sõita. Highwayl saab täiega rallida, aga mulle meeldivad väikesed metsateed veel rohkem, siis on ikka täiega adrenaliin! Suurim kiirus mille olen saavutanud on 86, samal ajal muusika põhjas, mõnnamõnna:)  Ma arvan, et mu vennale meeldiks siin sõita :D

Aga muud nagu ei meenugi kohe väga. Mis seal ikka, 2 nädalat veel, eks ma võitlen siin täiega!

Aitäh, et nii ägedad olete! Ma olen ikka üks õnnelik inimene, kellel on täiuslik elu:)

Olge tublid, varsti näeme!:)

Kairi

Lisan pilte ka eelmistest nädalatest

Oy!

Noniii noh – 9 nädalat läks nagu nipsti! ¼ suvest veel ees!

Hetkel sõidame Atlantast koju. See on meie HQ-st (kodu) ainult poole tunni kaugusel, isn’t that coolJ Käisime Georgia Aquariumis – ma arvan, et see on maailma üks suurimaid akvaariume. Täiega ilus oli – seal oli igasugu haisid ja piraajasid ja troopilisi kalu ja... minu lemmikud olid merihobud ja meridraakonid – nad olid niii nunnud! Aa .. pingviinid olid ka megalahedad, maismaal hästi kohmakad ja naljakad, aga vees graatsilised ja kiired.

Sel nädalal kohtasin ma päris palju brasiilia peresid – nad meeldivad mulle. Nad on sõbralikud, aga mitte sellised udupead nagu mexicanid, vaid asjalikud ja haridusest huvitatud. Tahaks Brasiiliasse minna – seal on raudselt kõik chill ja tore koguaeg, sest inimesed on sellise mentaliteediga juba. Ja üks brasiilia ema ütles mulle ka, et ma olen nii rõõmus ja naeratan koguaeg – seda on hea kuulda, sest eks ma seda üritangi siin teha! Sest vahet pole, mis tuju mul on või milline eelmine ema oli, minu ülesanne on ikkagi kõigile pakkuda parimat mind ja nad veel paremasse tujusse jätta kui enne minuga kohtumist.

Ja mulle meeldib üks mõte, mis pärineb Adalt, mu poolakast roommate-ilt: Kui inimesed on ülbed või kurjad, siis järelikult on nad õnnetud, sest õnnelikud inimesed ei ütle teistele halvasti. Ja mõelge nüüd mingile hetkele, kus te olite megaõnnelik, kui keegi oleks teie uksele koputanud ja teilt 5  mintsa tahtnud võtta, siis kas te oleksite talle halvasti öelnud? Täpselt - ei oleksJ  Seega ma tunnen neile kaasa, et neil elus kõik hästi pole ja ma neid aidata ei saa.

Täna ma lähen muidu raamatuid tagasi korjama klientide käest, sest nende osamaksed pole läbi tulnud. Eks siis ole näha, paljud mind uksest sisse lasevad :D Ja üks fakt lihtsalt: kõik murelapsed on tumedanahalised, nendega on seline riskibusiness. Nad on üldiselt alguses küll avameelsemad ja connectivad kiiremini kui valged, aga lõpus hakkavad igasugu vastulaused tulema.. või siis on maksetega probleeme. Aga muiudgi mitte kõigiga, ei tohi üldistada! Enamus on ikka toredad ja ausad inimesedJ

Järgmine nädal on ema nädal – see tähendab, et ma pean tegema parima nädala klientides või ühikutes. Ma annan endast igatahes parima, sest mu ema on mulle väga kallis ja ma tahan seda auhinda talle võita! Vaatame kuidas uus nädal on, sest praegu ma töötan suht madala sissetulekuga ala, aga kohe pean minema kõrgemasse – see tähendab suuremaid maju ja rohkem äraütlemisi, aga loodetavasti ka rohkem raha ja seda, et inimesed maksavad kohe kõik ära. Ehk siis ma pean top of the game olema ja attitude’i üleval hoidma kui uksi kinni lüüakse! Sest mis see raamatumüük ikka muud ole kui aardejaht – ma lihtsalt otsin inimesi, kes tahavad neid raamatuid ostaJ

Btw, olen palju komplimente saanud oma uute tossude kohta, nad on ikka päris ilusad! Ja hästi mõnnad ka, selline tunne nagu kõnniks pilve peal! Tähtis info :D

Ja siis ma tervitan ühte väga tähtsat inimest oma elus, manager ja sõber ISKUT, kellel oli sünnipäev. Ekstrasuured õnnesoovid Sulle veelkord! Äge oled!

Davai, lendame peale!

Konichua!

Heiii :)

What's up? Ma siin niisama chillin.. Sain oma toa endale, Nathan läks kolledžisse ja ma okupeerisin ta toa ära, jeeei :D
Hetkel kuidagi veits unine on olla ja pea ka valutab, Reet oli üldse palavikus siin vahepeal, aga ma ei kavatse haigeks jääda, nii kõva chick olen:)

Täna käisime Applebees söömas, seal on ikka head söögid küll! Lähen veel kindlalt kunagi. Ja siis järka pühap lähme vist Atlantasse, see on äge.
Aga täna ma ostsin endale päris palju asju. Kuigi peaks expensid madalal hoidma ja siis suve lõpus suure checki saama, aga ma tahtsin veits inimesena tunda end:) Ostsin täiega ilusad tossud - neid oli nagunii töötamiseks vaja. Ja siis ühe kleidi ja ühed püksid.. Hästi ilusad ja odavad, mulle meeldib siin shopata!
Suve lõpus lubas Rachel meid shoppama viia ja Kennesawd veits tutvustada, nii tore. Meil on üldse hästi äge hostfamily, ma hakkan neid igatsema!

Aga ei ole midagi, 4 nädalat veel ees! Ja tuleb sellest ajast viimast võtta ja kõva lõpp teha! Aga no pressure, isegi kui ma ühtegi raamatut enam suve lõpuni ei müü, siis ma tean, et ma olen ikka äge!
Teisipäeval ma lähen arvatavasti Karelit followma, ta on inimestega ikka hea, lähen õpin masterilt:)
Ja siis tervitaks Iskut ka, kes on täiega äge manager mul ja tänan teda, et pühapäeval rääkides mulle beliefi juurde annab ja on nsma fun:)

Ühesõnaga... te olete vist juba aru saanud, et ma olen tänulik ja õnnelik :)

Tervitan kalleid koduseid ja varsti näeme!
Musid-kallid:)

Kairi

Jasu!

Nagu Karel ütleb, it’s a hump-day! Ehk siis pool suve on läbi! Aeg läheb ikka nii kiiresti. Nüüd tuleb tööle hakata! Ma tahan palju müüüa! Ma tahan tahan tahan! Ja ma müüngi, no pressure. 

Täna käisime laserpüssidega sõjamängu mängimas :D Täiega äge oli. Managerid vs FY-d – ja rookied tegid ära meile, kohe pika puuga! Aa.. ja eelmisel nädalal sain Rolandi käest pirukaga ka näkku, niiet life is good :D

Bookfieldil ka ikka juhtub huvitavaid asju. Kuidagi peab ju attitude’i üleval hoidma :D Üks ema nt küsis pärast seda, kui ma olin talle öelnud, et olen Eestist, et “What do you smoke there?” :D Tglt ta tahtis küsida, et what do you speak... Ja üks ema ütles lambist, et I like turtles -  mis pärineb siit: http://www.youtube.com/watch?v=CMNry4PE93Y Ja see oli äge, et see ema seda teadis, sest ta oli mingi 60 vähemalt:D  No näed, tglt mul ei tulegi nüüd kohe lugusid ikka meelde.. Vahet pole, paljud emad on alati duši all, kui ma nende uksele koputan :D

Hommikusöögi koha kõrval on meil muidu mingi autotöökoda vms ja siis iga hommik kui meie oma hommikuvõimlemist teeme siis nad vaatavad ja naeravad ja plaksutavad – meil on publikut – mis teha, et me nii head oleme :D

Ja nüüd viimastel päevadel on paljud emad mind kallistanud lõpus ja öelnud igasugu häid sõnu – et ma olen särav ja siiras ning, et mul läheb kindlasti kõik hästi. Äge töö mulJ

Kuulge, mis seal ikka, ma pole vist pika jutu mees. Lähen nüüd söön hostidega õhtust ja siis magama, et uuel nädalal täiega energiat täis olla!

Olge chillid ja inimeste vastu head, life is good!

Kairi

Ps, üks naljakas video ka :D

http://www.youtube.com/watch?v=yVcePxjFujs

Jambo!!!

Minu uus lemmikrahvus on keenialased. Neid olen viimasel ajal päris palju kohanud ja nad on  kõik väga toredad ja targad. Keskmine ameeriklane pole Eestist kuulnudki, aga keenialane oskab mulle Eesti ajaloost rääkida, kas pole mitte äge! Ja haridus on nende jaoks väga tähtis, enamus vanemaid on siia kolinud, et lastele paremat haridust pakkuda. Ühesõnaga, kunagi ma lähen Keeniasse, sest mulle meeldivad need inimesed ja nad on rääkinud, et elu Keenias on parem kui Ameerikas, niiet kohe huvi tärkas see maa üle vaadata.

Veel kohtasin eile ühte perekonda, kus ema oli ameeriklane ja isa oli venelane. Nad olid ka megaägedad. Ostsid cd-d , et ema ja lapsed saaks vene keelt õppida. Ja ma ka ikka hiilgasin oma priveti ja kak dela-ga. Otsen priatna pasnakomitsa! Nii äge ikka on õppida erinevates keeltes paar sõna selgeks, siis kohe näed kuidas inimestel nägu särama läheb:) Btw, selle perekonna juures sain süüa kartuliputru ja kotletti, kodutunne tuli!

Nädalaga ma pole üldse rahul muidu. Algus oli ikka väga halb, tulemused alla igasuguse arvestuse. Reedel läksin Karelit followma, ta on väga hea eeskuju ja aitas mind palju. Ta ikka connectib inimestega uksel juba väga hästi ja sit-downis ei jookse inimestest üle. Need inimesed, kes mulle esmapilgul tundusid, et ei osta, tegelikult ostsid. Seega kõigile tuleb võimalus anda.. ja tuleb väga järjekindel olla, siis hakkavad head asjad juhtuma! Laupäeval oli mu parim päev kogu raamatumüügikarjääri jooksul. Muidugi oli ka ponisid (kliente oleks isegi ahvilt ostnud), aga neid poleks tulnud, kui ma poleks koguaeg konstantselt töötanud ja attitude’i kõrgel hoidnud. Ma müün hästi, sest ma panen inimesed end hästi tundma, ma connectin nendega hästi ja teen hea demo, et nad saaks aru, kui head raamatud meil on! Palju müüa on minulik.

Sunday meeting sai läbi just, sõidame koju. Tunne  on hea. Ma tean, et tahan hea suve teha ja annan endast kõik, et see ka nii läheks! Vietnam on veel võimalik J Homsest hakkan tööle uues piirkonnas, ma olen excited! Lammutan terve koolipiirkonna maha seal.

See nädal on võistlus piruka näkku löömise peale. Mina ja Ada võistleme Kareli ja Rolandi vastu. Peame rohkemate inimestega maha istuma! Tuleb ära!!!

Armastan oma orgi ja oma koduseid!

Asante!

See ya!

Kairi

Lisan pilte ka, nautige ilusaid inimesi;)