Howdy!

Suvi on otsas!!! Praegu sõidame Nashville’i poole, nii hea on ollaJ Ja mingi Backstreet Boys mängib raadios, sest Reedal ja Maarjal on popmuusikast kõrini... Mul küll pole, ma võiks samu laule väga palju järjest kuulata, sest nad on ju head:D

Anna ja Ada jäid Kennesawsse, nad müüvad veel 2 nädalat. Nii kahju oli neid sinna maha jätta, chickid keda ma enne suve pmst ei teadnudki said väga kalliks! Gonna miss them. Aga samas kadestan ka veits, sest nad saavad ja veel müüa! Mis on täiega äge, sest ma tean, et nad teevad täiega kick-ass nädalad! Tegime Reedaga neile postri ka, kuhu kirjutasime igasugu inside džouke, sest olgem ausad,nalja ikka sai. Ja kui Anna Eestisse tuleb, siis ma lähen talle külla ja teeme roadtripi Ida-Virumaale. Ja kui Ada kick-offile tuleb, siis teeme ka HQ taaskohtumise ja peo! Tüdrukud, it’s gonna be best 2 weeks ever, no exeptions!

Ja hostfamilyga oli meil ka viimne dinner. Täiesti pekkis kui hea on ikka kodutoitu süüa, mitte mingeid wrappe ja võikusid. Lori on meile igasugu maisi- ja oaroogasid teinud ja täna oli hästi hea salat brokoli ja muu stafiga!! Ma kindlalt teen seda Eestis, siis võite maitsma tulla;) Aga jah, ma hakkan neid ka igatsema, nad on ikka nii ägedad, kunagi näen neid raudselt uuesti.

Diili Iskuga kaotasin, seega šokolaadikooki ei saa ja tegelikult oli veel üks lisaklausel sellel kokkuleppel – ma ei saa ka alxi juua Nashville’s. Aga vahet pole, ma olen niisama ka äge;)

Aga ma räägin siis enda viimasest nädalast ka veits. Ütleme nii, et see oli huvitav, ma õppisin palju maaelu kohta:D

Esmaspäeval käis mind Aira FY Anni followmas. Ma pole kunagi enda followmisest väga vaimustuses olnud, aga ma ütlen päris ausalt, et tore päev oli! Anni on ägeda attitudega chick;) Sel päeval ma alustasin oma country seiklusi. Aga see oli selline poolcountry, niiet väga vahet polnud. Kohtasime ühte naljakat ema – Brendat. Brenda oli farminaine – pidas kanu. Ja siis kui ma teda approachisin, ei tahtnud mind üldse sisse lasta, aga ma olin järjekindel ja lõpuks istusime välja müüri ääre peale maha. Ja selle ideega, et raamatuid ei saadeta koju ja vanemad ei oska aidata connectisin ära. Küsisin siis majja sisse –õnnestus! Aga ta oli ikka selline veits kahtlustav, kui ma wc-s käisin, siis valvas kahe toa vahel, et me midagi ei rööviks :D Aga anyways, lõpuks ta siis juurdles seal ja ostis ja maksis korraga ära ka. Te oleks pidanud teda lihtsalt nägema...

Aga see polnud minu ainuke farmer. Järgmisel päeval ma kolisin ikka deep countrysse – ja inimesed töötavad seal, aga minu jaoks oli see uus. Kui ikka vahepeal mingi 2 h inimesi ei näe, siis on veits raske fookust hoida. Anyways, siis ma kohtasin Joyd ja Terryt – neil on Sonorville’i üks suurimaid farme. 400 lehma ja kanu kasvatavad ka Chick’file’a jaoks. Ja Joy maalib, hästi palju ilusaid pilte oli neil kodus.. Ja nad ostsid suure package – farmeritel ikka on pappi. Terry ütles, et üks lehm maksab 1500... think about it, meie ramsid ei maksa isegi nii palju. Hea diil ikka.

Ja siis ma kohtasin veel ühte farmiema, nemad kasvatasid lehmi, lambaid, sigu, aga ka maisi ja muid vilju. Ma nägin tavalist maisi ja popcorni põllul kasvamas.. ma mõtlesin, et need on kõik sama mais.. aga no näed siis, ei ole! Ja selle sama ema põllult ma noppisin ise arbuusi! Nii äge ju. Selle sordi nimi oli Sugar Baby:D Muidu maitses hästi, aga seemneid oli päris palju.

Aaa. Minjonette või kes iganes nad on, neid kohtasin ka. Nad näevad välja täpselt sellised, nagu “Väike maja Preerias” telesarjast välja astunud. Nad on veits nagu amishid.. aga kasutavad ikka elektrit ja autosid. Alguses sõitsin siis hoovi peale ja vaatasin, et lapsed on nii üles löödud ja viisakad riided seljas. Küsisin siis, et kas peole minek.. Aga siis tuli ema ka välja ja sain aru, et nad ongi sellised. See oli naljakas päriselus naljakas, praegu ei tundu enam.. :D

Kokkuvõtteks ütleks, et mulle täiega meeldis mu kahe viimase nädala turf – ma tundsin, et ma pean seal olema. Ja nii peakski koguaeg tundma -  as they say: marry your turf! Ma olin ikka täiega country girl. Väike linn, inimesed olid sõbralikud ja kõik teadsid kõiki – nice. Sellest on aint kahju, et mul jäi nii palju inimesi veel kätte saamata. Aga järgmisel aastal on ka siis seal kellelgi töödJ

Ja selline see minu teine suvi oli. Mulle kindlasti väga seiklusterikas, loodan, et ka teil oli huvitav lugedaJ

Ma tahan tänada Reeta ja Rolandit, minu kalleid sõpru ja FY-e. Monkeysid neil oli ja polnud kõige lihtsam suvi, aga pidasid vastu ja hoidsid sealjuures koguaeg head attitude’i . Ma olen nii õnnelik, et nad minuga kaasa tulid ja ma olen kindel, et see on neile selline kogemus, mida kuskilt mujalt ei saa.

Ma tahan tänada Iskut ja Karelit, minu kalleid sõpru ja eeskujusid. See on lihtsalt nii hea tunne, kui ma tean, et mul on olemas sellised inimesed, kes usuvad minusse, kes teevad sama asja, mis mina ja nad oskavad alati õigel ajal õigeid asju öelda ja minu tuju heaks teha. Ma loodan, et kunagi annan ma neile nii palju vastu ka, kui palju nad mulle annavad.

Ma tahan tänada oma peret ja sõpru. Eriti emme, issi, venna oma perega, Ly ja Aiddy, et mul alati olemas olete – no matter what! Ja see ongi kõige tähtsam, sest lõpuks olen ma nii õnnelik inimene tänu sellele, et minu elus on olemas sellised inimesed. Ja vahet pole, mis mingil teatud hetkel juhtub, sest pikas perspektiivis pole sel üldse tähtsust. Tähtis on see, et ma väärtustan seda, mis mul on ja mulle meeldib, et SW õpetab mulle seda.

See ya next year!

LET’S PARTY!

Kairi

Hei-hei:)

Nii, viimane nädal!
Miks ma ei peaks parimat nädalat tegema? Skill on ju põhjas ja attitude on põhjas ja ma olen lihtsalt äge, can't help it.
Ja siis lähme Gatlinburgi ja paneme pidduuuuu. Tegin Iskuga diili, et kui ma I wanna wini teen, siis ta ostab mulle šokolaadikoogi, jeiii!
Täna käisime perega väljas söömas, kõht on megatäis - mingi hea itaalia resto oli. enamus sööki võtsin karbiga kaasa. Homne lunch olemas :) Ja praegu on chocolatechip cookie kook ahjus. Life is good:)

Random mõtted, aga mul on uni ja lihtsalt teatan, et eksisteerin. Pilte tegime ka veits, järka kord lisan!

Mul on ikka nii äge pere ja sõbrad ja hostfamily.
Varsti näeme:)



Kairi

Marhaba!

Kõige sündmusterohkem nädal siiamani vist. Pean kahetsusega teatama, et ema auhind ei tulnud ära. Aga pole hullu, sest sel nädalal on re-run – ehk siis võistlen uuesti ema auhinna nimel! Cmn, I am somebody, I can do anything! ;)

Nii.. ma siis alustan algusest ja üritan meenutada, mis toimunud on.

Esmaspäeval läksin kohe suht high income-i, sain slämmi ja värki ja inimesi väga ei näinud, kõik töötasid ja õhtul läksin tagasi ikka oma armsasse vanasse ja vaesesse neighbourhoodi. Teisipäeval alustasin jälle uuest ja õhtul läksin vanasse tagasi, et veits inimestega maha ka istuda.

Kolmapäeva hommikul sõidan siis rahulikult oma uues piirkonnas ringi, kui märkan, et minu taga sõidab politsei. Pohh, sõitsin edasi, aga siis pani vilkurid ja sireeni peale:D Eks ma siis peatusin ja hakkasin autost välja tulema, et sõbralikult tema juurde minna, aga siis ta ütles valjuhääldist:”Suspect, stay in the car!” Jõhker kriminaal olen :D Ja siis sõitis veel kaks politsei autot kohale. Üks vanem politseinik oli päris kuri, aga kui too autos käis mingeid asju vahel kontrollimas, siis üks noor politseinik hakkas üldse uurima, et mis ma vabal ajal teen, et peaks peole minema jne. Natuke naljakas :D

Igatahes, pärast seda läksin siis permiti-asju ajama. Nad ise ka ei tea keegi, kus seda tegema peab ja mida selleks vaja on ja kaua aega läheb. Kaks kuud tagasi täitsime kõik vajalikud paberid ära ja siiamaani polnud asjad veel korras. Nüüd nad avastasid, et ma pean veel mingeid asju tegema ja 155 $ maksma ja et siis paari päevaga peaks saama. Nüüd ma siis ootan. Tol päeval läksin tööle tagasi, aga järka päev sain uuesti polli ja siis ta oli päris kuri juba, lubas 500$ trahvi teha, kui veel vahele jään.

Ehk siis reedel ja laupäeval ma läksin uude kohta tööle – ühte väikelinna! Inimesed olid palju chillimad ja hästi sõbralikud. Hästi palju mexicane oli seal, aga äge oli see, et neil kõigil oli töö, sest seal lähedal olid kohe mingid vaibavabrikud ja enamus inimesi töötas neis. Ja siis ma kohtasin ühte ilusat 12. klassi kutti ka – ameerikas sündinud, aga rääkis hispaania ja inglise keelt, kuna vanemad olid mehhikost; ta oli pikk, tõmmu ja pruunide silmadega,  oli jalka meeskonna kapten ja läheb arstiks õppima... oleks ta vaid paar aastat vanem.. :D . Anyways, vaatame kaua ma seal töötan, palju piirkonda pole. Aga ka seal ma nägin juba polli ringi tiirutamas, õnneks mu auto oli peitu pargitud ja tegin sit-downi samal ajal;)

Ja nii hea on õhtuti töölt koju sõita. Highwayl saab täiega rallida, aga mulle meeldivad väikesed metsateed veel rohkem, siis on ikka täiega adrenaliin! Suurim kiirus mille olen saavutanud on 86, samal ajal muusika põhjas, mõnnamõnna:)  Ma arvan, et mu vennale meeldiks siin sõita :D

Aga muud nagu ei meenugi kohe väga. Mis seal ikka, 2 nädalat veel, eks ma võitlen siin täiega!

Aitäh, et nii ägedad olete! Ma olen ikka üks õnnelik inimene, kellel on täiuslik elu:)

Olge tublid, varsti näeme!:)

Kairi

Lisan pilte ka eelmistest nädalatest

Oy!

Noniii noh – 9 nädalat läks nagu nipsti! ¼ suvest veel ees!

Hetkel sõidame Atlantast koju. See on meie HQ-st (kodu) ainult poole tunni kaugusel, isn’t that coolJ Käisime Georgia Aquariumis – ma arvan, et see on maailma üks suurimaid akvaariume. Täiega ilus oli – seal oli igasugu haisid ja piraajasid ja troopilisi kalu ja... minu lemmikud olid merihobud ja meridraakonid – nad olid niii nunnud! Aa .. pingviinid olid ka megalahedad, maismaal hästi kohmakad ja naljakad, aga vees graatsilised ja kiired.

Sel nädalal kohtasin ma päris palju brasiilia peresid – nad meeldivad mulle. Nad on sõbralikud, aga mitte sellised udupead nagu mexicanid, vaid asjalikud ja haridusest huvitatud. Tahaks Brasiiliasse minna – seal on raudselt kõik chill ja tore koguaeg, sest inimesed on sellise mentaliteediga juba. Ja üks brasiilia ema ütles mulle ka, et ma olen nii rõõmus ja naeratan koguaeg – seda on hea kuulda, sest eks ma seda üritangi siin teha! Sest vahet pole, mis tuju mul on või milline eelmine ema oli, minu ülesanne on ikkagi kõigile pakkuda parimat mind ja nad veel paremasse tujusse jätta kui enne minuga kohtumist.

Ja mulle meeldib üks mõte, mis pärineb Adalt, mu poolakast roommate-ilt: Kui inimesed on ülbed või kurjad, siis järelikult on nad õnnetud, sest õnnelikud inimesed ei ütle teistele halvasti. Ja mõelge nüüd mingile hetkele, kus te olite megaõnnelik, kui keegi oleks teie uksele koputanud ja teilt 5  mintsa tahtnud võtta, siis kas te oleksite talle halvasti öelnud? Täpselt - ei oleksJ  Seega ma tunnen neile kaasa, et neil elus kõik hästi pole ja ma neid aidata ei saa.

Täna ma lähen muidu raamatuid tagasi korjama klientide käest, sest nende osamaksed pole läbi tulnud. Eks siis ole näha, paljud mind uksest sisse lasevad :D Ja üks fakt lihtsalt: kõik murelapsed on tumedanahalised, nendega on seline riskibusiness. Nad on üldiselt alguses küll avameelsemad ja connectivad kiiremini kui valged, aga lõpus hakkavad igasugu vastulaused tulema.. või siis on maksetega probleeme. Aga muiudgi mitte kõigiga, ei tohi üldistada! Enamus on ikka toredad ja ausad inimesedJ

Järgmine nädal on ema nädal – see tähendab, et ma pean tegema parima nädala klientides või ühikutes. Ma annan endast igatahes parima, sest mu ema on mulle väga kallis ja ma tahan seda auhinda talle võita! Vaatame kuidas uus nädal on, sest praegu ma töötan suht madala sissetulekuga ala, aga kohe pean minema kõrgemasse – see tähendab suuremaid maju ja rohkem äraütlemisi, aga loodetavasti ka rohkem raha ja seda, et inimesed maksavad kohe kõik ära. Ehk siis ma pean top of the game olema ja attitude’i üleval hoidma kui uksi kinni lüüakse! Sest mis see raamatumüük ikka muud ole kui aardejaht – ma lihtsalt otsin inimesi, kes tahavad neid raamatuid ostaJ

Btw, olen palju komplimente saanud oma uute tossude kohta, nad on ikka päris ilusad! Ja hästi mõnnad ka, selline tunne nagu kõnniks pilve peal! Tähtis info :D

Ja siis ma tervitan ühte väga tähtsat inimest oma elus, manager ja sõber ISKUT, kellel oli sünnipäev. Ekstrasuured õnnesoovid Sulle veelkord! Äge oled!

Davai, lendame peale!

Konichua!

Heiii :)

What's up? Ma siin niisama chillin.. Sain oma toa endale, Nathan läks kolledžisse ja ma okupeerisin ta toa ära, jeeei :D
Hetkel kuidagi veits unine on olla ja pea ka valutab, Reet oli üldse palavikus siin vahepeal, aga ma ei kavatse haigeks jääda, nii kõva chick olen:)

Täna käisime Applebees söömas, seal on ikka head söögid küll! Lähen veel kindlalt kunagi. Ja siis järka pühap lähme vist Atlantasse, see on äge.
Aga täna ma ostsin endale päris palju asju. Kuigi peaks expensid madalal hoidma ja siis suve lõpus suure checki saama, aga ma tahtsin veits inimesena tunda end:) Ostsin täiega ilusad tossud - neid oli nagunii töötamiseks vaja. Ja siis ühe kleidi ja ühed püksid.. Hästi ilusad ja odavad, mulle meeldib siin shopata!
Suve lõpus lubas Rachel meid shoppama viia ja Kennesawd veits tutvustada, nii tore. Meil on üldse hästi äge hostfamily, ma hakkan neid igatsema!

Aga ei ole midagi, 4 nädalat veel ees! Ja tuleb sellest ajast viimast võtta ja kõva lõpp teha! Aga no pressure, isegi kui ma ühtegi raamatut enam suve lõpuni ei müü, siis ma tean, et ma olen ikka äge!
Teisipäeval ma lähen arvatavasti Karelit followma, ta on inimestega ikka hea, lähen õpin masterilt:)
Ja siis tervitaks Iskut ka, kes on täiega äge manager mul ja tänan teda, et pühapäeval rääkides mulle beliefi juurde annab ja on nsma fun:)

Ühesõnaga... te olete vist juba aru saanud, et ma olen tänulik ja õnnelik :)

Tervitan kalleid koduseid ja varsti näeme!
Musid-kallid:)

Kairi

Jasu!

Nagu Karel ütleb, it’s a hump-day! Ehk siis pool suve on läbi! Aeg läheb ikka nii kiiresti. Nüüd tuleb tööle hakata! Ma tahan palju müüüa! Ma tahan tahan tahan! Ja ma müüngi, no pressure. 

Täna käisime laserpüssidega sõjamängu mängimas :D Täiega äge oli. Managerid vs FY-d – ja rookied tegid ära meile, kohe pika puuga! Aa.. ja eelmisel nädalal sain Rolandi käest pirukaga ka näkku, niiet life is good :D

Bookfieldil ka ikka juhtub huvitavaid asju. Kuidagi peab ju attitude’i üleval hoidma :D Üks ema nt küsis pärast seda, kui ma olin talle öelnud, et olen Eestist, et “What do you smoke there?” :D Tglt ta tahtis küsida, et what do you speak... Ja üks ema ütles lambist, et I like turtles -  mis pärineb siit: http://www.youtube.com/watch?v=CMNry4PE93Y Ja see oli äge, et see ema seda teadis, sest ta oli mingi 60 vähemalt:D  No näed, tglt mul ei tulegi nüüd kohe lugusid ikka meelde.. Vahet pole, paljud emad on alati duši all, kui ma nende uksele koputan :D

Hommikusöögi koha kõrval on meil muidu mingi autotöökoda vms ja siis iga hommik kui meie oma hommikuvõimlemist teeme siis nad vaatavad ja naeravad ja plaksutavad – meil on publikut – mis teha, et me nii head oleme :D

Ja nüüd viimastel päevadel on paljud emad mind kallistanud lõpus ja öelnud igasugu häid sõnu – et ma olen särav ja siiras ning, et mul läheb kindlasti kõik hästi. Äge töö mulJ

Kuulge, mis seal ikka, ma pole vist pika jutu mees. Lähen nüüd söön hostidega õhtust ja siis magama, et uuel nädalal täiega energiat täis olla!

Olge chillid ja inimeste vastu head, life is good!

Kairi

Ps, üks naljakas video ka :D

http://www.youtube.com/watch?v=yVcePxjFujs

Jambo!!!

Minu uus lemmikrahvus on keenialased. Neid olen viimasel ajal päris palju kohanud ja nad on  kõik väga toredad ja targad. Keskmine ameeriklane pole Eestist kuulnudki, aga keenialane oskab mulle Eesti ajaloost rääkida, kas pole mitte äge! Ja haridus on nende jaoks väga tähtis, enamus vanemaid on siia kolinud, et lastele paremat haridust pakkuda. Ühesõnaga, kunagi ma lähen Keeniasse, sest mulle meeldivad need inimesed ja nad on rääkinud, et elu Keenias on parem kui Ameerikas, niiet kohe huvi tärkas see maa üle vaadata.

Veel kohtasin eile ühte perekonda, kus ema oli ameeriklane ja isa oli venelane. Nad olid ka megaägedad. Ostsid cd-d , et ema ja lapsed saaks vene keelt õppida. Ja ma ka ikka hiilgasin oma priveti ja kak dela-ga. Otsen priatna pasnakomitsa! Nii äge ikka on õppida erinevates keeltes paar sõna selgeks, siis kohe näed kuidas inimestel nägu särama läheb:) Btw, selle perekonna juures sain süüa kartuliputru ja kotletti, kodutunne tuli!

Nädalaga ma pole üldse rahul muidu. Algus oli ikka väga halb, tulemused alla igasuguse arvestuse. Reedel läksin Karelit followma, ta on väga hea eeskuju ja aitas mind palju. Ta ikka connectib inimestega uksel juba väga hästi ja sit-downis ei jookse inimestest üle. Need inimesed, kes mulle esmapilgul tundusid, et ei osta, tegelikult ostsid. Seega kõigile tuleb võimalus anda.. ja tuleb väga järjekindel olla, siis hakkavad head asjad juhtuma! Laupäeval oli mu parim päev kogu raamatumüügikarjääri jooksul. Muidugi oli ka ponisid (kliente oleks isegi ahvilt ostnud), aga neid poleks tulnud, kui ma poleks koguaeg konstantselt töötanud ja attitude’i kõrgel hoidnud. Ma müün hästi, sest ma panen inimesed end hästi tundma, ma connectin nendega hästi ja teen hea demo, et nad saaks aru, kui head raamatud meil on! Palju müüa on minulik.

Sunday meeting sai läbi just, sõidame koju. Tunne  on hea. Ma tean, et tahan hea suve teha ja annan endast kõik, et see ka nii läheks! Vietnam on veel võimalik J Homsest hakkan tööle uues piirkonnas, ma olen excited! Lammutan terve koolipiirkonna maha seal.

See nädal on võistlus piruka näkku löömise peale. Mina ja Ada võistleme Kareli ja Rolandi vastu. Peame rohkemate inimestega maha istuma! Tuleb ära!!!

Armastan oma orgi ja oma koduseid!

Asante!

See ya!

Kairi

Lisan pilte ka, nautige ilusaid inimesi;)

Namaste!

Kuidas teil jaanipäev läks?:) Meil sadas siin veits vihma, nagu ikka jaanipäevale kohane:D

Põhjendaks siis oma postituste pealkirjavalikut. Nimelt üritan ma iga kord kui kellegagi väljamaalasega kohtun uurida ja meelde jätta, kuidas on nende keeles "tere". Vahepeal läheb meelest üles kirjutada, aga siiski siiski – jätkan traditsiooni kuni inimesi jätkub. See on hea connectimise moodus ka, kui saan teada, et kust nad pärit on ja siis ütlen neile midagi nende keeles:)

Kaks nädalat müüdud, praegu on harjumuste kujundamine.. aga ka müük vaikselt tõuseb, varsti ei suuda miski mind peatada, ma tean, et ma olen selleks võimeline!

Ma imetlen kõiki raamatumüüjaid, sest see töö on selline huvitav. Vahepeal on super-lahe ja vahepeal on hästi raske. Iseloomu kasvatab ikka täiega – ma tean, et tänu sellele olen tulevikus palju parem inimene, juba praegu olen. Ja kõik selle võlgnen ma neile inimestele, kes mulle toeks on! Ja neid on mul palju! Eesotsas oma kodustega – emme, issi, venna, Merkel, Ketu, Ly, Aiddy ja Milliga. USAs aitavad mind kog aeg nii emotsionaalselt kui tehniliselt Karel, Isku ja Ranol, mille eest ma olen neile ülitänulik, mul on parimad liidrid! Minu FY-d Roland, Kerty ja Reet motiveerivad mind täiega töötama, sest ma tahan neile heaks eeskujuks olla ja ma tahan, et neil hästi läheks ja ma tean, et lähebkiJ Ma olen tänulik, et mul on siin USAs ja ka kodus nii palju kalleid inimesi, kellele ma võin alati loota!

Ja ärge nüüd valesti aru saage – ma ei ole siin murdumas, et sellist juttu kirjutan, ei nuta ka isegi :D Võib öelda, et see blogi on mulle ka väikest viisi selftalk. Ja nii ma siis kirjutan kõike üles, mis mul mõtteis ja mis mind aitab. Niisiis oleme tänulikud selle eest, mis meil olemas on, mitte ärme kurda selle üle, mida meil pole. Me oleme õnnelikud inimesed!

Praegu oli meil Sunday meeting. Käisime just Acworthi rannas, nii mõnna oli! Vesi oli täiega soe ja õhk on veel kuumem! Ükspäev vaatasin, et päeval oli 35C vilus... pluss lisage kõrge õhuniiskus! Ütleme nii, et rohkem kui soe:D Ostsin endale just uued Georgia Bulldogi plätud ka, juhul kui peaks vihma sadama, sest tossud lähvad megarõvedaks siis. Igatahes saab connectida jälle, jeii! Georgia is my place! I’m a Southern Girl;)

Vahepeal olen täiega ägedaid peresid ka kohanud! Aga ma räägin hoopis nt ühest sellest perest kui käisin Karelil nn töövarjuks. Nimelt saime majja.. ja oh seda üllatust. Toas oli mingi 3 suurt akvaariumit, kus oli liiga palju kalu.. Ja siis see naine ütles, et neil on kokku umb 20 tükki, tagatoas kaheksa ja terrassil veel mingi 10 – ja kõike seda selle pärast, et ta 8-aastasele pojale meeldivad kalad! Ja siis neil olid mingid iguaanid ja kassid ja koerad. Ja seal oli päris huvitav lõhn, proovisin ropsi tagasi hoida:D Prussakad jooksid ka mööda põrandat ringi... :D Ok, see on kõige hullem maja, mida ma sel aastal näind olen. Enamus on ikka korralikud. Ja päris paljud inimesed ikka imetlevad, et mis tööd me teeme, et soovivad edu ja ütlevad, et jõuame kaugele. Tõsi.  Ja üks lugu ka Iskult – nimelt on ta nii hea approachija, et suutis ühe emaga maha istuda kuigi too tahtis hädasti wc-sse... niisiis ema tekitas loigu verandale:D

Nii.. nüüd lähme ära koju ja valmistume uueks nädalaks. Enne seda sööme host familyga õhtust. Lori ja Rachel lähevad nimelt nädalaks Costa Ricale mingi kirikuvärgiga. Päris äge! Igatahes fookus järgmiseks nädalaks on olemas. Isku ja Kareliga rääkimine võttis pressure’i maha J Keskendun sit-downidele ja sellele, et panen inimeste päeva särama! Võib-olla mina olen ainuke hea asi, mis nendega sel päeval juhtubJ Minu eesmärk on maha istuda 20 inimesega! Ja et ma neile head saaks teha ja nad endale need raamatud saaks, siis olen nendega pigem sõber, mitte pealetükkiv müügimees! Ja siis ma lihtsalt räägin aeglaselt ja küsin küsimusi ja saan nad rääkima ja naerma! Ja nad ostavad! Win-win!

The harder I work, the luckier I get!

Let’s have fun! Jumalast äge nädal tuleb!

Kairi

Salam!

Nii. Esimene nädal möödas ja emotsioone kui palju. Tulemused pole küll sellised nagu ma tahtsin, aga tean, et see on alles algus ja ega ma eelmisel aastal ka alguses kohe vedama ei saanud – niiet see ei tähenda midagi! Ühesõnaga tunne on nagu oleks FY uuesti :D Aga see on hea, basicus tulebki master olla, küll siis tulemused ka tulevad. Attitude on  mul muidu hea;) Tuleb kõva suvi!

Räägin siis mõndadest asjadest ka, mis nädala jooksul juhtusid. Esimene päev lõi ikka labidaga veits näkku , olin rejectioni ära unustanud. Ja ega muidu ka seda vähemaks ei jäänud, aga hakkab uuesti ära harjuma. Kolmapäeval tuli Ada mind followma. Tegime kõvasti tööd ja fun oli, kuigi vahepeal sit-downe üldse ei tulnud.. a pole hullu, saimegi tugevama bookmani päevituse ustele kopsides.

Reedel hommikul hakkasin oma auto võtmeid otsima ja ei leidnud kuskilt ja lõpuks avastasin autost. Helistasin siis lukumehele, pidi 40 minutiga kohale tulema, lõpuks 2 h hiljem jõudis. Ma olin jumalast pahane juba, sest ei jõudnud õigeks ajaks piirkonda. See nali läks mulle maksma 65$. Alguses ta tahtis 95 aga ma ütlesin, et ma ei maksa, et ta jäi nii palju hiljaks ja ma ei jõudnud tööle.. Lõpuks jäi siis nõusse sellega ja siis  kutsus õhtul välja ka veel– kindlasti ma lähen:D

Ja eile kui töötasin terve nädala piirkonda üle sain ka huvitava üllatuse osaliseks – minust kirjutatakse nende community facebooki lehel  - ja mitte heas võtmes. Aga vahet pole, ülejäänud cobb county lammutan ribadeks!

Sunday meeting sai just läbi. Motivatsiooni sai kohe kahe nädala jaoks! Ma tahan täiega tänada kõiki inimesi oma orgist, et nad on nii ägedad, nad annavad nii palju mulle juurde. Täna oli meil rääkimas Jill Poston, kes on endine raamatumüüja – müüs ja rekruutis hästi. Superlahe tšikk! Sain mõned talt mõned nipid ja hästi palju kindlustunnet.

Lendame täiega nüüd uuele nädalale vastu!

Gonna be legendary!

Ni Hao!

I'm having the best time in here! Love my life:)

Homme siis müüma! Praegu olen Monday meetingul ja mõtlesin, et kirjutan, mis vahepeal juhtunud.

Kõigepealt – saime endale kodu! Elan jälle ühe endise raamatumüüja juures – mulle see meeldib, sest nad saavad aru, et peab kõvasti töötama, mitte ei ole a la “Tööta vähem, kui väsinud oled või jää koju” vms. Aga perekond siis – Isa on Hank, müüs 2 aastat ramse kunagi 70ndatel, ema on Lori, siis on 17a peretütar Rachel ja 19a perepoeg Nathan. Megaägedad on, teevad täiega huumorit ja on nsma chillid. Aga meie siis – mina, Kerty, Anna ja Adrianna – elame kõik neljakesi koos seal. Meil on terve keldrikorrus ja eraldi vannituba ka seal. Tagaaias on mullivann ja fireflyd lendavad ringi jälle!!!!! Neil on raseeritud kass ka :D

Täna on selline huvitav ilm, et hommikul oli lihtsalt pilves aga just käisime Kareli autot audio sensationist ära toomas ja siis hakkas nii täiega vihma kallama, et ega väga kaugemale kui 20m ei näinud. Ma saan siin ikka täiega profiks autojuhiks. Kui Georgiasse sõitsime, siis olin ka autojuht ja olime täiega michael ja kit neil kiirteedel. Atlanta oli öösel muideks ikka väga ilus! Ja jah, ma rentisin täna auto endale, enam ei ole jalamees! Feels goodJ Nüüd tuleb täiega müüa, et bensiini eest maksta. Õnneks on see poole odavam kui Eestis:D FY-d on mul esialgu jalgsi ja rattaga. Aga see on ok, ma isegi olin ju terve eelmine suvi jalgsi.  Ma tean, et nad teevad megakõvasti tööd ja teevad hea suve!

Aga räägin siis veits sellest, mis siin Kennesaws toimunud on. Kui kohale jõudsime, läksime hotelli ja ajasime asju veits. Müügiload ja pangakontod. Sain isegi oma eelmise aasta pangakontolt ca 400 $ kätte, see oli nagu jumalaõnnistus!. Käisime tuletõrjujate juures piirkonna kohta infot saamas, seal oli ka änxx Hiljem hakkasime siis kodu otsima. Kopsisime siin ringi ja ega mingeid variante väga ei leidnud. Kerty leidis laupäeval mingid toredad hiina vanakesed, kes kutsusid meid õhtusöögile. Nii hea oli kõht midagi muud kui burksi täis süüa!

Eile käisime kirikutes. Mitte et ma nüüd kohe usklikuks tahaks hakata, aga päriselt, üks kirik oli päris äge. Ja isegi mõistlikku juttu räägiti.. Aga ütleme, et nii jumalajutu vastane ma enam pole. Sest usklikud inimesed on sõbralikud, nad arvavad, et kõik mis juhtub, on määratud ja no... kui me oleme siia müüma määratud jumala poolt, siis on ju kõik hästi! :D Kirikus olid inimesed ikka väga sõbralikud ja meist huvitatud ja mõnedki oleks nõus hostima meid.

Kennesaw ise on muidu väga armas väike linn. Natuke nagu vanaaegne, selliste väikeste poodide ja söögikohtadega. Subdivisione on ümber lihtsalt palju. Lyle teadmiseks, veits meenutab nagu Bluebelli! Southern people with their southern hospitality! Ma armastan oma müügipiirkonda. Ma arvan, et see on parim üldse, mida saada võib.

Tervitused kodustele ja sõpsidele Eestis!

Ja tervitused mu ägedale orgile eesotsas kõige ägedama OL-iga!

Töötame kõvasti!

See ya next week!

Kairi

Ps! Kas ma pole mitte juba oma postitustega täiega tublim olnud kui eelmisel aastal;)

Pps! Mul on nüüd aadress ka:

2170 hartwood drive

kennesaw

GA 30152

Heii all y’all!!

Käes on minu teine suvi siin ookeani taga raamatuid müüa. Ma olen täiega excited ikka!

Täna sai just Sales School läbi ja homme hommikul hakkame turfi sõitma. Müügikoolis on ikka väga motiveerivad esinejad – alustades meie oma eesti bookmanidega ja lõpetades company presidendi ja ka ühe kuulsa alumni Rory Vadeniga. Ma ei usu, et te temast midagi väga kuulnud olete, aga ta raamat “Take the stairs” on New York Times’i bestseller! Ja no kujutage ette sellist inimest kõnet pidamas – päris võimas oli! http://www.youtube.com/watch?v=iZ1j1Bxh0pU vaadake ise järele. No meil oli fookus rohkem bookfieldile suunatud, kuid siiski ;)

Ehk siis mindset ja attitude said paika, tunne on hea! Põhilised asjad millele sel suvel keskendun on:

WORKING MY ASS OFF

HAVING FUN

FOCUSING ON OTHERS

Inglise keeles kõlab kuidagi paremini. Aga pmst siis kavatsen nii kõvasti töötada, et tunnen igal õhtul, et rohkem poleks suutnud endast anda. Aga see pole mingi sunnitöölaager ega sõjavägi vms. Raamatuid müüa on äge! Sellepärast on üks minu eesmärkidest teha peredega võimalikult palju nalja ja lihtsalt lõbusalt aega veeta ja ka majade vahel to keep my head in the game (ma ei tea kuidas see eesti keeles oleks – aga no pmst keskendun ainult raamatumüügile). Ja no, kui nüüd aus olla, siis ega see attitude’i hoidmine pole alati kerge, sest bookfieldil on raskeid aegu. Selle pärast ma võtangi fookuse endalt ära ja keskendun sellele, kuidas mina teisi inimesi aitan. Sest kui endale mõelda, siis on alati midagi mille üle vinguda ja mis viiks tuju alla.

Need kõik on kontrollitavad asjad ja ma tean, et kui neid järgin, siis tuleb mul megahea suvi ja täidan ka eesmärgi ära.

Sel aastal on minga kaasas ka 4 first yeari (esimest aastat raamatuid müüma tulevad tudengid).  Nad on Roland, Reet, Kerty ja Mario. Nad kõik on väga tublid ja ma usun, et neil läheb hästi! Isegi superhästiJ Kas ma olen excited? Jah! Sest ma olen kellegi suutnud kaasa võtta parimasse suveprogrammi ever ja ma tean, et neil on sellest tulevikus nii palju kasu! Ja ma olen neile ka tänulik selle eest, et nad panevad mind rohkem pingutama, et ma hästi müüks, sest ma tahan neile olla parim eeskuju!

Ahjaa- ja kuhu ma sel aastal tööle lähen? GEORGIA BABY!!!! Jah, jälle Georgia ja ma olen selle üle väga õnnelik, sest mulle meeldib Georgia. Töötan oma eelmise suve piirkonnast paari tunni kaugusel, pretty cool huh!  

Ja üldse on äge USAs tagasi olla, siin on kõik ikka päris teistsugune. Ma  just mõtlesin, et kui lahe elu mul on ikka – keskmine eestlane ei jõuagi kunagi Ameerikasse. Aga minul on võimalus tutvuda tuhandete ägedate inimestega ja näha erinevaid kultuure.

Aitab ka tänaseks, uniiiii on! Homme siis lähme piirkonda, kodu veel pole, aga küll leiame, kes siis mulle “ei” suudaks öelda! + mul on üks äge toanaaber Adriana ka Poolast , ta on hästi tore! Tuleb Power HQ!

Eks ma siis kirjutan kunagi jälle, kui aega saan ja uudiseid on.. Tööd alustame teisipäeval ja minu selle päeva eesmärk on lihtsalt 40 demo teha! Easy!

Kui bookfieldi sõnavara valmistab raskusi, võite definitsiooni küsida :D

Äge suvi tuleb!!

Kairi